Kui võtame end vastu tervikuna, ilma hinnangute või eelarvamusteta, hakkame märkama, et paljud meie sügavamad suhtemustrid – näiteks vanemate või teiste lähedastega – peegelduvad meie enda ootustes ja hinnangutes. Kui laseme endil lihtsalt “olla” ja vaigistame sisemise kriitiku, avaneb meis ruum, kus saame aktsepteerida nii iseennast kui ka teisi sellistena, nagu me tõeliselt oleme, ilma et püüaksime kedagi lahterdada või hinnata. Joogapraktikas annab selline sisemine vabadus ja enesele avatud olek tugeva aluse, millelt leida rahu ja tasakaal.
