Karmaṇo hy api boddhavyaṁ boddhavyaṁ ca vikarmaṇaḥ akarmaṇaś ca boddhavyaṁ gahanā karmaṇo gati
Tõlge: Tegutsemise mitmetahulisust on väga raske mõista. Seepärast peaks inimene täpselt teadma, mis on tegevus, mis on keelatud tegevus ning mis on tegevusetus.
Selline keeruline reguleeritud seaduste võrk.
Kui vaadelda elu siis kõik toimib teatud reeglite ja järjepidevusega.
Jooga ja Vedad on erinevate tegevuste kirjeldus vastavalt ajale, kohale ning elusolendi teadvusele. Nagu Suur Loodus vastutab loome toimimise eest, nii meiegi peame läbi erinevate elukoolkondade armastuse valemid selgeks saama. Neid on tõesti palju aga lühidalt võib öelda, et küsimus on meie iseloomu omaduste lihvimises. Meie hinge, mõtte ja keha vahel on rahulolematus seni kuni saame spontaansesse harmooniasse kõigi ja kõigega. Võime otsida rahu ja armastust selle maailma madalamatest harjumustest või siis kõrgematest. Selge see, et on surm ja sünd, vanadus ja haigused. Kahesus raputab meid iga sekund uute ootamatute üllatustega ning seda ei saa keegi muuta väljast. Ainus, mida saab teha on sisemiselt reageerida elule nii, et välismaailm meie südamerahu ei rikuks.
Meie mineviku teod, mida kas teadlikult või ebateadlikult oleme sooritand armastusega või hoopis omakasupüüdlikult ongi praegune olukord milles me elame. Kõik head ja halvad reaktsioonid reaalajas ongi Karma (hea) ning Vikarama (halb). Vedades käsitletakse ka eelmiste elude tagajärgi.Küsimus agatuleb siit, et miks mina pean eelmiste elude unustatud tegude eest kandma vastutust? Kas saatust on võimalik muuta?Tegelikult meie tulevik sõltub sellest kuidas me antud momendil käitume ja tegutseme. Niikaua, kui me samastame ennast meeltega ja kehaga olemegi selles karmatsükklis. Vedad läbi erinevate Jooga elementide õpetavad meid vastavalt meie tasemele läbi reguleeritud vaimse praktika vabanema materiaalse maailma samastamistest ning hingena elama juba praegu Jumalike igaveste mängureeglite järgi. See ei ole kerge, sest hetkel kogu massikultuur on orienteeritud suuremas osas kehalistele naudingutele.
On ka Prarapta Karma- ehk juba olemas olevadmuutumatud raskused selles kehas, mõistuses jasotsiaalses olukorras. Seega võib tekkida abitu tunne. Toon näite: Mul käis jooga grupis kunagi kõrges vanuses väga elurõõmus daam ning suureks üllatuseks oli ta õppinud elama juba varajasest noorusest peale raskete kehaliste haigustega. Ehk oleks võinud ju käega lüüa ning kibestuda aga Temal võimaldati elada pikk ja elurõõmus elu koos nende kehaliste defektidega ning neid ei võetud imeläbi ära , vaid oma hinges oli Ta teinud valiku õppida elama täisväärtuslikku elu ning vastavalt oma võimalustele ikkagi lõpuks tõusta kõrgemale keha hädadest just suhtumise läbi. See ongi meie valikuvabadus.
Me oleme harjunud õnne kogema läbi meelte ning kehaliste naudingute, seepärast on surmahirm nii võimas. Hing ei lepi sellega, et on midagi ajutist. Vedad läbi Jooga ühendavad meid tagasi igavese hinge ja Ülihinge energiaga. Karma on samalajal muutmatu ja samas muudetav. Näide – minu valik on lennata lennukiga Soome aga kui olen lennukil juba siis ei saa enam marsuuti muuta, samas saan ma lennukil teha oma valikul erinevaid tegevusi (lugeda, süüa jne.) Looduses ei ole staatikat, kõik on dünaamiline ja muutuv ning võime kas progresseeruda või degradeeruda igal sammul. Seepärast on palju lugusi kuidas kõige raskemas välises olukorras Pühad mehed on jäänud armastusse kuid samas võib keegi deemonliku natuuriga inimene isegi väiksel ebamugavusel tekitada teistele probleeme.
Akarma on karmavabadus kus täites oma Dharmat ehk siis materiaalseid ja vaimseid kohustusi vastavalt Pühakirjade ettekirjutistele, saame kahesuse ehk karma püünisest välja juba selles kehas. Meie ainus lõplik elu eesmärk on Jumala ja teiste elusolendide tingimusteta armastuslik teenimine. Ainult sellises meeleolus oleme sõltumatud välismaailma tõusudest ja mõõnadest. Selles seisnebki n.n. vaimse elu saladus – julgelt elada selles maailmas oma loomuliku igavese hinge seisundis ja kõik takistused on lihtsalt eksamid, et jõuda karmast kõrgemale. On ka ütlus, et saatus ei saada kunagi meile rohkem, kui me kanda jõuame. Laiskusest ja jonnist on ikka nii, et vahel tundub nagu oleks meil rohkem kui ettenähtud takistusi ja kannatusi. Karma seadused ongi mugavustsoonistvälja ajamine ning raputus hingele.
SAATUS JA VALIKUVABADUS
Arne Lauri
Bhagavad – Gita 4.17
Karmaṇo hy api boddhavyaṁ
boddhavyaṁ ca vikarmaṇaḥ
akarmaṇaś ca boddhavyaṁ
gahanā karmaṇo gati
Tõlge: Tegutsemise mitmetahulisust on väga raske mõista. Seepärast peaks inimene täpselt teadma, mis on tegevus, mis on keelatud tegevus ning mis on tegevusetus.
Selline keeruline reguleeritud seaduste võrk.
Kui vaadelda elu siis kõik toimib teatud reeglite ja järjepidevusega.
Jooga ja Vedad on erinevate tegevuste kirjeldus vastavalt ajale, kohale ning elusolendi teadvusele. Nagu Suur Loodus vastutab loome toimimise eest, nii meiegi peame läbi erinevate elukoolkondade armastuse valemid selgeks saama. Neid on tõesti palju aga lühidalt võib öelda, et küsimus on meie iseloomu omaduste lihvimises. Meie hinge, mõtte ja keha vahel on rahulolematus seni kuni saame spontaansesse harmooniasse kõigi ja kõigega. Võime otsida rahu ja armastust selle maailma madalamatest harjumustest või siis kõrgematest. Selge see, et on surm ja sünd, vanadus ja haigused. Kahesus raputab meid iga sekund uute ootamatute üllatustega ning seda ei saa keegi muuta väljast. Ainus, mida saab teha on sisemiselt reageerida elule nii, et välismaailm meie südamerahu ei rikuks.
Meie mineviku teod, mida kas teadlikult või ebateadlikult oleme sooritand armastusega või hoopis omakasupüüdlikult ongi praegune olukord milles me elame. Kõik head ja halvad reaktsioonid reaalajas ongi Karma (hea) ning Vikarama (halb). Vedades käsitletakse ka eelmiste elude tagajärgi. Küsimus aga tuleb siit, et miks mina pean eelmiste elude unustatud tegude eest kandma vastutust? Kas saatust on võimalik muuta?Tegelikult meie tulevik sõltub sellest kuidas me antud momendil käitume ja tegutseme. Niikaua, kui me samastame ennast meeltega ja kehaga olemegi selles karmatsükklis. Vedad läbi erinevate Jooga elementide õpetavad meid vastavalt meie tasemele läbi reguleeritud vaimse praktika vabanema materiaalse maailma samastamistest ning hingena elama juba praegu Jumalike igaveste mängureeglite järgi. See ei ole kerge, sest hetkel kogu massikultuur on orienteeritud suuremas osas kehalistele naudingutele.
On ka Prarapta Karma- ehk juba olemas olevad muutumatud raskused selles kehas, mõistuses ja sotsiaalses olukorras. Seega võib tekkida abitu tunne. Toon näite: Mul käis jooga grupis kunagi kõrges vanuses väga elurõõmus daam ning suureks üllatuseks oli ta õppinud elama juba varajasest noorusest peale raskete kehaliste haigustega. Ehk oleks võinud ju käega lüüa ning kibestuda aga Temal võimaldati elada pikk ja elurõõmus elu koos nende kehaliste defektidega ning neid ei võetud imeläbi ära , vaid oma hinges oli Ta teinud valiku õppida elama täisväärtuslikku elu ning vastavalt oma võimalustele ikkagi lõpuks tõusta kõrgemale keha hädadest just suhtumise läbi. See ongi meie valikuvabadus.
Me oleme harjunud õnne kogema läbi meelte ning kehaliste naudingute, seepärast on surmahirm nii võimas. Hing ei lepi sellega, et on midagi ajutist. Vedad läbi Jooga ühendavad meid tagasi igavese hinge ja Ülihinge energiaga. Karma on samalajal muutmatu ja samas muudetav. Näide – minu valik on lennata lennukiga Soome aga kui olen lennukil juba siis ei saa enam marsuuti muuta, samas saan ma lennukil teha oma valikul erinevaid tegevusi (lugeda, süüa jne.) Looduses ei ole staatikat, kõik on dünaamiline ja muutuv ning võime kas progresseeruda või degradeeruda igal sammul. Seepärast on palju lugusi kuidas kõige raskemas välises olukorras Pühad mehed on jäänud armastusse kuid samas võib keegi deemonliku natuuriga inimene isegi väiksel ebamugavusel tekitada teistele probleeme.
Akarma on karmavabadus kus täites oma Dharmat ehk siis materiaalseid ja vaimseid kohustusi vastavalt Pühakirjade ettekirjutistele, saame kahesuse ehk karma püünisest välja juba selles kehas. Meie ainus lõplik elu eesmärk on Jumala ja teiste elusolendide tingimusteta armastuslik teenimine. Ainult sellises meeleolus oleme sõltumatud välismaailma tõusudest ja mõõnadest. Selles seisnebki n.n. vaimse elu saladus – julgelt elada selles maailmas oma loomuliku igavese hinge seisundis ja kõik takistused on lihtsalt eksamid, et jõuda karmast kõrgemale. On ka ütlus, et saatus ei saada kunagi meile rohkem, kui me kanda jõuame. Laiskusest ja jonnist on ikka nii, et vahel tundub nagu oleks meil rohkem kui ettenähtud takistusi ja kannatusi. Karma seadused ongi mugavustsoonist välja ajamine ning raputus hingele.