Paljude jaoks algab jooga füüsilise treeninguna – viisina, kuidas keha tugevamaks ja paindlikumaks muuta. Kuid tõeline jooga algab alles siis, kui astume mugavustsoonist välja ja võtame vastu ka vaimsed väljakutsed, mis sellega kaasnevad.
“Kõige raskem osa joogast ei ole keha liigutamine, vaid meele distsiplineerimine. Rahulolematus on märk sellest, et mõistus võitleb uue kogemuse vastu,” inspireeritud B.K.S. Iyengari õpetustest.
Sageli kogeme joogatunnis rahulolematust või vastupanu, kui harjutused viivad meid mugavustsoonist välja. See rahulolematus näitab, et meel kohaneb millegi uuega – vaimse distsipliini puudumine tekitab vastupanu muutusele. Jooga, nagu ka elu, kutsub meid pidevalt kasvama ja arenema. Kui laseme meelel domineerida, on lihtne viriseda või toriseda, kui olukord muutub raskeks või sulle mitte sobivaks. Kuid kui suudame meelt distsiplineerida, näeme, et füüsilised väljakutsed on vaid väike osa palju suuremast teekonnast, mis viib meid tõelise kasvuni.
Jooga tõeline väljakutse: Meelte distsipliin
Paljude jaoks algab jooga füüsilise treeninguna – viisina, kuidas keha tugevamaks ja paindlikumaks muuta. Kuid tõeline jooga algab alles siis, kui astume mugavustsoonist välja ja võtame vastu ka vaimsed väljakutsed, mis sellega kaasnevad.
“Kõige raskem osa joogast ei ole keha liigutamine, vaid meele distsiplineerimine. Rahulolematus on märk sellest, et mõistus võitleb uue kogemuse vastu,” inspireeritud B.K.S. Iyengari õpetustest.
Sageli kogeme joogatunnis rahulolematust või vastupanu, kui harjutused viivad meid mugavustsoonist välja. See rahulolematus näitab, et meel kohaneb millegi uuega – vaimse distsipliini puudumine tekitab vastupanu muutusele. Jooga, nagu ka elu, kutsub meid pidevalt kasvama ja arenema. Kui laseme meelel domineerida, on lihtne viriseda või toriseda, kui olukord muutub raskeks või sulle mitte sobivaks. Kuid kui suudame meelt distsiplineerida, näeme, et füüsilised väljakutsed on vaid väike osa palju suuremast teekonnast, mis viib meid tõelise kasvuni.